III Vormsi kultuuri päev

(Pildil pole seekordne kultuuripäev, küll aga on Age, Gert ja Kadi esindatud isetehtud talharpade - Vormsi päris oma pillidega).


20. märtsil toimus Vormsi kooli- ja rahvamajas 3. Vormsi kultuuri päev, mille peamiseks ideeks on kujunenud oma saare rahvale meie kodupaiga mitmekülgse ja põneva mineviku, aga ka oleviku ja saare kultuuriga seotud uute ideede tutvustamine.

Tänavu oli etteasteid üsna palju ja erinevaid, teemadering mitmekihiline ning esinejate kuulamine venis päris õhtutundidesse välja. Sai kuulata nii saare kunagist kooli- ja ajalugu erinevatest vaatevinklitest, kuulata mõtteid meie rahvariiete ning muude vanade, mäluga esemete üle, harida end aianduslikult ning teha lähemat tutvust Vormsi oma aabitsa(te)ga. Õnneks jagus tublisid kuulajaid ka päris lõpuni välja, ehkki tuleb paratamatult tõdeda, et iga järgmise esineja ajaks jäi saal siiski pisut hõredamaks.

Puudust polnud ka kõhutäitest ega keelekastest. Rikkalik toidulaud valmis ainuüksi tublide vormsilaste endi käte all, kuhu põhipanuse andjatest võiks ära mainida leibade valmistajad Nataša Valmi ja Karlo Hälvini, kiluvõileibade tegija Anu Strengi, mägiveiselihapallide meistri Jana Koka, rullbiskviidi küpsetaja ning ülejäänud võileibade ja kohvi tegija Ela Strengi.

Nüüd aga kõigest pisut lähemalt.
Juba pisut enne kella üht päeval olid trepil saabujaid vastu võtmas tublid koolitüdrukud, kes tervitasid iga tulijat Vormsi nimelise kiviga ning juhatasud nad seejärel saali. Seal võis igaüks omale meelepärase istekoha valida ning algaski üritus ise.
Esmasteks sõnasaajateks olid meie saare kõige väiksemad- lasteaiapõnnid, kes vapralt neljakesi üsna mitu laulu esitasid ( Getrud ja Hedvig olid taas Vormsi laste rahvariietes). Laste järel astus ette Koit Kõiveer, kes tutvustas Vormsi omapärast eluolu vanade fotode kaasabil. Esmalt oli ettekandes sees tore võrdlusmoment- kes vähegi pildil oleva ära tundis, sai seda mõttes kõrvutada praegu olevaga ning esineja ise andis ka paljudele piltidele huvitavaid kommentaare juurde. Tõesti on kummaline mõelda, et kunagi oli praegune mõnusalt metsane ja varjuline kalmistu olnud tühi ja tuulepealne või näha, milline uhke mõis saarel kunagi asus, millest tänaseks alles vaid nukker väike kivivare ning mille seinapalke on arvatavalt kasutatud ka meie praeguse koolimaja ehitusel.
Et teema juba ajalukku kaldunud, anti järgmiseks sõna Vormsi kooli vilistlasele Leili Vanakülale, kes meenutas muhedalt 1950. Aastate alguse koolielu – kuidas mitme küla lapsed täiesti omapäi hobuvankriga kooli tulid, mis tempe omal ajal tehtud sai, milline oli klassiruumide paigutus, mida õpiti, kes õpetas, milline oli kooli sisekord ja kus tol kaugel ajal miski asus. Teda täiendasid omalt poolt pisut ka Vello Heldring ja Helle Rinnak.

Väike kohvipaus peetud, jätkus kultuuripäev Vormsi folklooriringi esinemisega, kes laulsid vanu rannarootslaste rahvalaule ning saatsid end talharpadel. Nende järel sai veelkord sõna lasteaed ning Hedvigi ja Jana koostöös sai tutvustatud erinevaid juba valminud Vormsi aabitsaid, kusjuures erilist tähelepanu pöörati viimasele kaante vahele jõudnule – Vormsi keskkonnaabitsale. Samuti rääkisid Jana Kokk ja Elle Puurmann aabitsate idee loo, tutvustasid teisigi Vormsi temaatikaga välja antud raamatukesi ning andsid aimu ka tulevikuplaanidest.
Edasi sai sõna Ants Rajando, kes pidas pika ja põhjaliku loengu Vormsi erinevatest metsadest, maastikutüüpidest ning näitas palju huvitavaid saare kaarte. Tema järel kõneles Kristina Rajando Vormsi rahvariietest kui mäluga esemetest. Muuseas sai sealt teada, et Vormsi naise seelik ei olnudki algselt nii kurruline kui meie seda tänapäeval teame ning on võimalik, et algselt tehti see hoopiski pruunist, mitte mustast kangast. Samuti täiendasid Koit Kõiveer ja Kristina Rajando teineteise juttu sellega, et on vähetõenäoline ka arvamus, et erinevalt teistest Eestimaa paikadest kanti Vormsil rahvarõivaid kui igapäevast riietust ning on hoopis usutavam, et need kui pidulikud riided pandi selga vaid pildistamise ajaks, mis oli 20. Sajandi algul siiski veel üsna suur ja haruldane sündmus.
Päeva lõpetuseks astusid toredate ja ehedate sõnavõttudega ette veel esmalt Ain Ojasoo, kes on saarel ammu tuntud oma aiandushuvi ja eriti liigirikka viljapuuaia poolest. Nii kõneleski ta peamiselt erinevatest pookimisviisidest, tõhusatest taimekaitseviisidest ning andis lühikese ülevaate ka sellest, millised puuviljaliigid saare kliimasse enim sobivad. Ning kohe tema järel sai sõna Elle-Mall Koppelmaa, kes tutvustas vanu Vormsilt leitud esemeid, mida on palju kordi parandatud ning mis seeläbi samuti on omandanud isesuguse mälu, põneva mineviku ning aitavad ehk paremini lahti mõtestada kunagist saareelu.

Sellega sai kultuuripäeva töisem osa läbi, kuid kella seitsmeks õhtul olid kõik huvilised oodatud veel rahvamajja, kus mõnusa kaminatule paistel sai nautida tõeliselt hingepuudutavat ja ilusat kontserti. Selle andsid noored muusikud õed Marju ja Maili Metssalu Raplast, kes esitasid kitarri ja klaveri saatel peamiselt omatehtud lugusid ning neile järgnes mitte vähem värvikas koosseis nimega Kuuüdi. Tollesse bändi kuulus kolm liiget – Egle Ehtjen ( laul, kitarr), Indrek Liit ( akordion, klaver) ning Madis Ristmägi ( laul, kitarr), kellest osa olid pärit Tallinnast, aga osa hoopiski Hiiumaalt. Kui õed Metssalud olid hästi lüürilised ja nende helisevad ja kumedad hääled sulasid kõrvupaitavalt ühte, siis Kuuüdi võlus just oma otsekohesuse ja huvitava kõla poolest – hõbehäälne Egle ja karune Madis, kes esitasid nii kordamööda kui koos samuti omaloomingut, kuid olid veidi elavamad, kohati pisut rämedadki, kuid viimast aitasid hästi tasakaalustada vaikselt südamessepugevad akordionisoolod ning ootamatud ja põnevad improvisatsioonid klaveril. Julgen arvata, et nii head, omapärast, ja parimas mõttes rabavat kontserti pole Vormsil ammu olnud ja muusikaelamuse sai loodetavasti iga viimanegi kohaletulnu.
Kokkuvõtteks võib niisiis öelda, et Vormsi 3. Kultuuripäev läks igati korda, oli hästi mitmekihiline ning jäi ehk just seetõttu ka kõigile hästi meelde. Järgmisel aastal uue hooga!