Vormsi raamatukogus olid külas Piret Päär ja Cätlin Jaago

Soojal ja päikselisel kesknädalal, varases mais oli Vormsi raamatukogu kutsel meie noores roheluses saarel külas Eesti muinasjutukooli eestvedaja ning suurepärane jutuvestja Piret Päär. Jutuhommiku alguses jutuvaipa enese ette laotades ning küünalt süüdates tõdes ta, et eriti sageli ta tegelikult lastele lugusid ei räägi. Sagedamini on tema kuulatajateks hoopis täiskasvanud, kellele tuleb aga lugusid vesta selleks, et lastel oleks keegi, kes neile lugusid jutustab. Selline kaval nõiaring! Miks on meile lugusid ja nende rääkijaid vaja? Eks ikka selleks, et ennast ja ümbritsevat paremini mõista, elu avaramalt näha või kasutades Pireti enda sõnu „Aidata end üle mõnest suurest mäest või sügavast orust“. Siis kõlas vaikne kellatilin ning algasid lood. Kellest ja millest need kõnelesid, siinkohal ümber jutustama ei hakka, kes ise kohal käis, see teab ja mäletab niigi. Piretiga oli kaasas ka Viljandi Kultuuriakadeemia taustaga rahvamuusik Cätlin Jaago, kes lugude vahele erinevaid pille tutvustas ning mängis. Kord lõõtsa, siis vilesid ja flööte, kord parmupilli ning lõpuks veel suurt ja võimsa häälega torupilligi. Publikut oli just parasjagu ja nende nägudelt peegeldus vastu siiras huvi, elevus, rõõm Järjekordse vaikse kellatilina järel tuli tõdeda, et tunnisest jutuvestmishommikust jäi ehk nii mõnelegi väheks. Et juttu vesta võiks teine kordki, kasvõi pere või sõprade keskel. Ja Pireti ning Cätlini võiks mõneks pikemaks õhtuks tagasi kutsuda ehk juba sügisel.

Kokkuvõte raamatukoguaastast 2011 Vormsil

Aeg lendab endiselt tuuletiivul ning viimane paslik hetk oleks ära tuua ka väike kokkuvõte sellest, milline oli möödasaanud aasta Vormsi raamatukogus.
Kõige üldisemalt võttes üsnagi tavapärane, ent samuti võib väita, et vaikne pealispind võib olla petlik. Ehk teisisõnu - õhus on muutusi, milliseid ja kui suures ulatuses, sellest esialgu veel ei kõnele.
Üsnagi hästi näitab Vormsi lugeja huvisid ja eelistusi kindlasti aasta laenutuste edetabel, kus esireas puha omamaised kirjutajad, sealhulgas palju laste omi ja ka nö keskmisest maitsest pisut kõrgemale püüdlevaid teoseid.
Esiviisik on siin:

1.Priilinn, K. „Hirm pole tähtis“ - 9 laenutust aasta jooksul
2.Kass, K. „Samueli võlupadi“ - 9 laenutust
3.Kidd, S. M. „Mesilaste salajane elu“ - 8 laenutust
4.Luik, V. „Varjuteater“ - 8 laenutust
5.Petrone, J. „Minu Eesti I: Kas lubate elada?“ - 7 laenutust

Laenutuste edetabelit vaadates võib öelda, et Vormsil on tohutult tõusnud huvi üldse kogu "Minu"-sarja raamatute vastu ( 9. kohal S.Suu-Peica "Minu Horvaatia", 13. kohal E.Timmuski "Minu Kanada", 14. kohal M.Kupinskaja "Minu Alaska" ning 25. kohal K.Klettenbergi "Minu Ungari").
Kõikide raamatukogukriitikute suureks pettumuseks ja raamatukogude kiituseks võib öelda, et meie esikahekümneviisikus polnud ainsatki kohta jäetud ei Barbara Cartlandi, Nora Robertsi, Rosamunde Pilcheri ega teiste ajaviitekirjanike teostele. Pigem võib öelda, et siinset lugejat huvitab väljmõeldisest enam päriselu, see, mis toimub meie lähemas ja kaugemas ümbruses. Selle tõestuseks võib välja tuua 10. kohal oleva M.Nemati teose "Teherani vang", 18. kohal asuva A.Anvelti "Direktori" ning 24.kohal asuva A.Ammase "Kalle Klandrof. Jälitaja ja jälitatava").
Ning mõistagi on kõige suurem rõõm väikeste lugejate üle, kelle huvi on suunatud samuti eeskätt klassikalisele (23. koht A. Lindgren "Väikevend ja Karlsson katuselt")), aga samavõrra ka omamaisele lastekirjandusele (6. koht A.Kivirähki "Limpa ja mereröövlid").

Alljärgnevalt aga ka mõned väljavõtted alles paari nädala eest koostatud aastaaruandest:

* Suuresti on raamatukogu roll siin väikesaarel aastate lõikes jäänud muutumatuks, mida võib vaagida kahte pidi. Ühelt poolt on nurisetud selle üle, et raamatukogu ei ole nö piisavalt pildil, et asutus ei reklaami end ning üritusi on liiga vähe. Asutuse juhina olen selle kriitikaga nõus ning püüan selles osas olukorda parandada. Teisalt on stabiilsus ka hea, sest inimestel on raamatukogu suhtes tekkinud kindlad ootused, millele nad kohale tulles ka enamasti kinnitust on saanud.
Hästi sujub koostöö kooli, eakate klubi liikmete, kohalike asutuste ning lasteaiaga, erimeelsusi on, nagu mainitud, vallavõimu esindajatega, kes on soovinud raamatukogus teha muudatusi, kuid ajuti pole oma nägemusi lõpuni lahti mõtestanud ning seetõttu on arendused siiani poolikuks jäänud.
Kuna olen paar viimast aastat täiendanud end loodusturismi alal, on uue suunana eeloleval aastal plaanis käima saada juba enam kui aasta meeles mõlkunud loodus- ja kultuuriloolised matkad saarel kõigile huvilistele, esimene konkreetne kutse on juba ka olemas - 2012. Aasta märtsiks. Samuti on vaja kindlasti jätkuvalt suurendada vaba riiulipinda, mida raamatukogus ikka napib ning seetõttu tuleb ka eeloleval perioodil maha kanda suurel arvul vana ja/või väheloetavat kirjandust.

* Laenutuste arv on ka 2011. Aastal võrreldes varasemaga pisut kasvanud ning seeläbi saab kogu ikka aktiivses ringluses hoitud. Ilukirjanduse kõrval on kõige populaarsemad raamatute alaliigid loodusteadused – 98 laenutust, sellele järgnevad tihedasti kannul olles kaunite kunstide alased raamatud 94 ning ajalugu 93 laenutusega. Varasemast veidi vähem, ent siiski keskmisest suuremat huvi on tuntud ka ühiskonna teaduste ning psühholoogiaalaste teoste vastu ( vastavalt 78 ja 49 laenutust 2011. aastal). Samuti on endiselt suur huvi reisikirjanduse ( eeskätt „Minu“-sarja, aga ka muude eksootilisi maid ja kultuure tutvustavate teoste vastu) ning tuntud inimeste elulugude vastu.
Suuremaid ümberkorraldusi 2011. Aastal kogudes ei toimunud. Ka juurdetulevaid raamatuid on olnud enam-vähem stabiilselt eelmiste aastatega ning lugejad on antud valikuga alati rahul olnud.
Ruumipuuduse tõttu on raamatukogust viimasel paaril aastal maha kantud suhteliselt palju kirjandust, mis suuresti on läinud taaskasutusse- mahakantud raamatud on rahvale edasijagamiseks vastu võtnud nii kohalik pood, mille eesruumist iga soovija on saanud meelepärast kirjandust ostida, kui ka paar majutuskohta. Sellist suunda on plaanis jätkata ka eeloleval aastal.

*Raamatukogu on osalenud kohalikus mälumänguklubis küsimuste koostajana, raamatukogu töö lisaülesandeks on pandud ka kohaliku lehe jaoks igakuiste lugude kokkukogumine, mistõttu on senisest vähem võhma ainult raamatuaineliste tegemiste tarvis.

2011. aastal toimunud üritused ja näitused raamatukogus:

2 muinasjutuhommikut Vormsi lasteaias ( 1 veebruaris, 1 märtsis)
Jõulutöötuba- loodusteemalise sõnamõistatuse lahendamine
Näitused ja väljapanekud:
„Ira Lember- 85“ - mai 2011
Vormsi LPK õpilaste uurimistööd teemal „Linnud“ - juuni –august 2011
„Jaan Rannap 80“ - september 2011
„Vee- ja kalaraamatud Vormsi raamatukogus“ - seotuna koolilaste selleaastase uurimistöö teemaga „Kalad“ – oktoober 2011- märts 2012
„Viivi Luik 65“ – november 2011
„“Nukitsa“ konkursi raamatud“ – dets 2011 – veebr 2012

* Tore on see, et raamatukogu on inimeste jaoks endiselt vajalik paik, mida kasutatakse taas senisest aktiivsemalt - numbrilised näitajad on suurenenud kõigis olulistes valdkondades - nii lugejate, külastuste kui laenutuste osas. Üldine kasutajaskond ei ole palju muutunud ei laste ega täiskasvanute osas ning samas on stabiilselt igal aastal lisandunud ka uusi, tänuväärseid lugejaid. Teatakse ja osatakse küsida erinevaid raamatukoguteenuseid – viimastel aastatel on olnud ka enam-vähem samasugune arv ( 2-4) RVL laenutusi.