Vormsilased Riigikogus

Teisipäeval, 14. Septembril toimus Riigikogus ametlik Läänema kuu avaüritus. Nimelt on riigivalitsejatel kena traditsioon valida igal kuul üks maakondadest, millega ise lähemalt tutvuda ning samas ka laiemalt tutvustada. Selleks korraldatakse erinevaid näitusi, väiksemaid ülesastumisi, jagatakse meeneid ning korraldatakse väljasõite antud piirkonda. Septembris 2010 on selleks maakonnaks Läänemaa ning nagu iga maakonna, nii ka Läänemaa puhul, on püütud leida vaid sellele piirkonnale eriomaseid jooni.
Üheks selliseks läbivaks jooneks, mida teistel pole, on meil kindlasti rannarootslus ja kõik sellega seonduv. Just sellepärast olidki avaüritusel kohal selle üsnagi laia märksõna parimad kokkuvõtjad ning asjatundjad- Vormsi ja Noarootsi.

Umbes 15 liikmest koosnev Vormsi esindus asus päris oma bussiga teele juba teisipäeva varahommikul, et pisut enne keskpäeva, turvakontrollist õnnelikult läbi pääsenutena, Riigikogu fuajees ühte koguneda. Esmalt tehti meile üsnagi põhjalik ekskursioon esinduslikus hoones endas. Saime kuulda palju põnevat maja ajaloost, näha terve Toompea kompleksi maketti, käisime mööda naksuvaid lossi parkettpõrandaid ning nägime ära piduliku ja imeilusa Valge saali, mida ehib Eesti suurim vaip ( 7 x 11 m), mis kaalub umbkaudu 400 kg ning on eriti väärtuslik seetõttu, et on algusest lõpuni valminud virkade meistrite käsitööna. Samuti saime uhkeldada Riigikogu ekspressionistlikus stiilis tumesiniste seinte ja püramiidja sidrunikarva laega saalis pressile mõeldud pinkides. Enne esinemist jõudsime põgusalt kiigata ka kurikuulsasse Riigikogu kohvikusse, ent siis tuli juba all fuajees oma etteastele keskenduda.
Vormsi folkloorirühm, mis sedakorda koosnes nii rahvatantsijatest, pillitüdrukutest kui lauljatest, esitas mitmepalgelise ja toreda kava vanadest Vormsi lugudest – oli paar tantsu, paar laulu – ja pillilugu, ning lõpuks iidsete Vormsi pulmalaulude saatel esitatud meeleolukas Longtants, mis vonkles läbi riigikogulaste ridade ning nii mõnegi riigimehe endaga kaasa tantsima meelitas.
Samuti tunti elavat huvi nii meie arhailiste rahvariiete kui ka omanäoliste talharpade vastu - tundus, et kumbagi neist polnud paljud publikust varem näinud ega neist midagi kuulnud. Loodetavasti aitas meie saare külaskäik Riigikokku neid lünki rahva mälus parandada.