EV 93. aastapäev Vormsil

24. veebruari kärekülmal ja päikselisel talvepäeval oli Vormsi seltsimajja kogunenud kenake hulk rahvast, et tähistada üheskoos pidulikult EV 93. aastapäeva.
Avasõnu saime kuulda volikogu esimehelt Ivo Sarapuult, seejärel oli kord väikeste esinejate käes. Kuigi lasteaed seekord üles ei astunud, olid see-eest täiesti olemas koolilastest nooremad – nii 1. -2. Kui 3. -4. Klass esitasid paar temaatilist laulu. Nende järel lõid aga kandleloo lahti kohalikud naised.
Peale muusikalist vahepala jõudsid kätte pidulikud hetked, mil vallaesindajad Jaak Kaabel ja Ivo Sarapuu asusid tunnustama meie saare tublimaid. 2011. Aastal pälvis Vormsi aukodaniku tiitli põline rannarootslane, sitke ja optimistlik kauane majakavaht Oskar Friberg, keda küll saalis kohal polnud ( eks kõrge vanus ja pikk tee külakeskusse ole oma töö teinud), kuid kellele kogu saarerahva tunnustus lubati pealelõunal koju Norrbysse kätte viia. Lilli ja tänukirju said ka teised saare aktiivsed kogukonnaliikmed -
Alla Lääts – alatise abivalmiduse ja tähelepanelikkuse eest;
Ege ja Gert Kanarbik – hästitoimiva perefirma eest;
Jaana Valm – kui alati särav ja sõbralik poe töötaja,
Age Kõiveer – Vormsi pilli talharpa propageerimise ja Vormsi Kultuuripäeva traditsiooni elushoidmise eest;
perekond Kisler - kui saare praegune ainuke suurpere
Hardi Kinnas – Vormsi kinoõhtute korraldamise ja ühistegevuse arendamise eest;
Gert Soomuste – Vormsi spordielu edendamise eest;
Andri Meriloo – pikaajalise koostöö eest Vormsi valla inimeste ravimisel;
Üllar Hinno - Vormsi turismi arendamise ja saart tutvustava voldiku loomise eest;
Vormsi kõrts Krog No 14 – Vormsi 2010 a kultuurielu elavdamise eest;
Rälby külaselts – eduka külaseltsi tegevuse eest;

Peale autasustamise lõppu astus rahva ette aga muhe ja sõnaosav poliitik Hardo Aasmäe, kes rääkis lihtsas keeles ja loogiliste näidete varal meile kõigile vajalikel teemadel, nii et võib öelda - ta püüdis tuua tähtsat ja kõrget poliitikat ka tavainimeseni. Ta meenutas, kui õnnelik on õigupoolest Eesti ja selle inimesed võimaluste ja olude tõttu, mida oleme harjunud pidama enesestmõistetavaks, kuid mis seda maailma mastaapides tegelikult ei ole. Nt kogu maailmas on ühtekokku 7 miljardit inimest, kellest vaid 1 miljard moodustab nn „kuldse miljardi“. Tollesama kuldse miljardi hulka loetakse ka kogu eestlaskond - need on inimesed, kes oskavad lugeda ja kirjutada, kel on vaba ligipääs haridusele ning kes ei pea elama pidevas sõjaolukorras kusagil poliitiliselt konfliktses piirkonnas. Hr Aasmäe meenutas ja tõi paralleele ka saja aasta tagant, mil paljud tänaseks sisseharjunud süsteemid ( nt pangandus, jäätmekäitlus jms) olid samuti olemas, kuid toimisid pisut teisel ja ehk isegi palju efektiivsemal moel ning mille üle seetõttu küllap igaühel tasuks veelkord mõelda.
Peale ametliku osa lõppu aga oligi aeg asuda riigi tähtpäeva tähistama veidi vabamal moel – lüües kokku sampuseklaase, maitsetes torti ja puuvilju ning kohtudes teiste kaassaarlastega.