Kokkuvõte raamatukoguaastast 2011 Vormsil

Aeg lendab endiselt tuuletiivul ning viimane paslik hetk oleks ära tuua ka väike kokkuvõte sellest, milline oli möödasaanud aasta Vormsi raamatukogus.
Kõige üldisemalt võttes üsnagi tavapärane, ent samuti võib väita, et vaikne pealispind võib olla petlik. Ehk teisisõnu - õhus on muutusi, milliseid ja kui suures ulatuses, sellest esialgu veel ei kõnele.
Üsnagi hästi näitab Vormsi lugeja huvisid ja eelistusi kindlasti aasta laenutuste edetabel, kus esireas puha omamaised kirjutajad, sealhulgas palju laste omi ja ka nö keskmisest maitsest pisut kõrgemale püüdlevaid teoseid.
Esiviisik on siin:

1.Priilinn, K. „Hirm pole tähtis“ - 9 laenutust aasta jooksul
2.Kass, K. „Samueli võlupadi“ - 9 laenutust
3.Kidd, S. M. „Mesilaste salajane elu“ - 8 laenutust
4.Luik, V. „Varjuteater“ - 8 laenutust
5.Petrone, J. „Minu Eesti I: Kas lubate elada?“ - 7 laenutust

Laenutuste edetabelit vaadates võib öelda, et Vormsil on tohutult tõusnud huvi üldse kogu "Minu"-sarja raamatute vastu ( 9. kohal S.Suu-Peica "Minu Horvaatia", 13. kohal E.Timmuski "Minu Kanada", 14. kohal M.Kupinskaja "Minu Alaska" ning 25. kohal K.Klettenbergi "Minu Ungari").
Kõikide raamatukogukriitikute suureks pettumuseks ja raamatukogude kiituseks võib öelda, et meie esikahekümneviisikus polnud ainsatki kohta jäetud ei Barbara Cartlandi, Nora Robertsi, Rosamunde Pilcheri ega teiste ajaviitekirjanike teostele. Pigem võib öelda, et siinset lugejat huvitab väljmõeldisest enam päriselu, see, mis toimub meie lähemas ja kaugemas ümbruses. Selle tõestuseks võib välja tuua 10. kohal oleva M.Nemati teose "Teherani vang", 18. kohal asuva A.Anvelti "Direktori" ning 24.kohal asuva A.Ammase "Kalle Klandrof. Jälitaja ja jälitatava").
Ning mõistagi on kõige suurem rõõm väikeste lugejate üle, kelle huvi on suunatud samuti eeskätt klassikalisele (23. koht A. Lindgren "Väikevend ja Karlsson katuselt")), aga samavõrra ka omamaisele lastekirjandusele (6. koht A.Kivirähki "Limpa ja mereröövlid").

Alljärgnevalt aga ka mõned väljavõtted alles paari nädala eest koostatud aastaaruandest:

* Suuresti on raamatukogu roll siin väikesaarel aastate lõikes jäänud muutumatuks, mida võib vaagida kahte pidi. Ühelt poolt on nurisetud selle üle, et raamatukogu ei ole nö piisavalt pildil, et asutus ei reklaami end ning üritusi on liiga vähe. Asutuse juhina olen selle kriitikaga nõus ning püüan selles osas olukorda parandada. Teisalt on stabiilsus ka hea, sest inimestel on raamatukogu suhtes tekkinud kindlad ootused, millele nad kohale tulles ka enamasti kinnitust on saanud.
Hästi sujub koostöö kooli, eakate klubi liikmete, kohalike asutuste ning lasteaiaga, erimeelsusi on, nagu mainitud, vallavõimu esindajatega, kes on soovinud raamatukogus teha muudatusi, kuid ajuti pole oma nägemusi lõpuni lahti mõtestanud ning seetõttu on arendused siiani poolikuks jäänud.
Kuna olen paar viimast aastat täiendanud end loodusturismi alal, on uue suunana eeloleval aastal plaanis käima saada juba enam kui aasta meeles mõlkunud loodus- ja kultuuriloolised matkad saarel kõigile huvilistele, esimene konkreetne kutse on juba ka olemas - 2012. Aasta märtsiks. Samuti on vaja kindlasti jätkuvalt suurendada vaba riiulipinda, mida raamatukogus ikka napib ning seetõttu tuleb ka eeloleval perioodil maha kanda suurel arvul vana ja/või väheloetavat kirjandust.

* Laenutuste arv on ka 2011. Aastal võrreldes varasemaga pisut kasvanud ning seeläbi saab kogu ikka aktiivses ringluses hoitud. Ilukirjanduse kõrval on kõige populaarsemad raamatute alaliigid loodusteadused – 98 laenutust, sellele järgnevad tihedasti kannul olles kaunite kunstide alased raamatud 94 ning ajalugu 93 laenutusega. Varasemast veidi vähem, ent siiski keskmisest suuremat huvi on tuntud ka ühiskonna teaduste ning psühholoogiaalaste teoste vastu ( vastavalt 78 ja 49 laenutust 2011. aastal). Samuti on endiselt suur huvi reisikirjanduse ( eeskätt „Minu“-sarja, aga ka muude eksootilisi maid ja kultuure tutvustavate teoste vastu) ning tuntud inimeste elulugude vastu.
Suuremaid ümberkorraldusi 2011. Aastal kogudes ei toimunud. Ka juurdetulevaid raamatuid on olnud enam-vähem stabiilselt eelmiste aastatega ning lugejad on antud valikuga alati rahul olnud.
Ruumipuuduse tõttu on raamatukogust viimasel paaril aastal maha kantud suhteliselt palju kirjandust, mis suuresti on läinud taaskasutusse- mahakantud raamatud on rahvale edasijagamiseks vastu võtnud nii kohalik pood, mille eesruumist iga soovija on saanud meelepärast kirjandust ostida, kui ka paar majutuskohta. Sellist suunda on plaanis jätkata ka eeloleval aastal.

*Raamatukogu on osalenud kohalikus mälumänguklubis küsimuste koostajana, raamatukogu töö lisaülesandeks on pandud ka kohaliku lehe jaoks igakuiste lugude kokkukogumine, mistõttu on senisest vähem võhma ainult raamatuaineliste tegemiste tarvis.

2011. aastal toimunud üritused ja näitused raamatukogus:

2 muinasjutuhommikut Vormsi lasteaias ( 1 veebruaris, 1 märtsis)
Jõulutöötuba- loodusteemalise sõnamõistatuse lahendamine
Näitused ja väljapanekud:
„Ira Lember- 85“ - mai 2011
Vormsi LPK õpilaste uurimistööd teemal „Linnud“ - juuni –august 2011
„Jaan Rannap 80“ - september 2011
„Vee- ja kalaraamatud Vormsi raamatukogus“ - seotuna koolilaste selleaastase uurimistöö teemaga „Kalad“ – oktoober 2011- märts 2012
„Viivi Luik 65“ – november 2011
„“Nukitsa“ konkursi raamatud“ – dets 2011 – veebr 2012

* Tore on see, et raamatukogu on inimeste jaoks endiselt vajalik paik, mida kasutatakse taas senisest aktiivsemalt - numbrilised näitajad on suurenenud kõigis olulistes valdkondades - nii lugejate, külastuste kui laenutuste osas. Üldine kasutajaskond ei ole palju muutunud ei laste ega täiskasvanute osas ning samas on stabiilselt igal aastal lisandunud ka uusi, tänuväärseid lugejaid. Teatakse ja osatakse küsida erinevaid raamatukoguteenuseid – viimastel aastatel on olnud ka enam-vähem samasugune arv ( 2-4) RVL laenutusi.

Aprillikuine seminar ( 4.04.2011 Haapsalu)

Seekordne seminar möödus kuidagi eriti kiirelt ning oli ka (minu suureks rõõmuks) üdini kirjanduslik.

Esmalt oli hommikune kohtumine ajakirjaniku ning kirjaneitsi Kärt Hellermaga, kes rääkis väga kenasti, viisakalt, üldistavalt oma elu- ja loometeest. Tema vanemad olid mõlemad haritud inimesed- isa ajaloolane, ema pedagoog, ning nende ühine arvamus oli, et ühel naisterahval, olgu selleks pealegi nende endi lihane tütar, ei peaks oma nina toppima mehisesse ajakirjandusmaailma. Kärt Hellerma nimelt alustas oma ajakirjanikutöödega 1980. Aastate keskel ning rääkis värvikalt ka nn muutuste ajastu, 1990. Aastate ajakirjanduse telgitagustest- kuidas toimusid üleöö lehetoimetuste ühinemised või kaotamised, millistel teemadel ja kuidas seda tehti. Sellest jäi kummitama mõte, et kuigi sel ajastul olid ajakirjandusel omad miinused, olid tollal siiski veel tänasest märksa paremini võimalik kirjutada kultuurist, avaldada näiteks põhjalikke kirjanduse, muusika või teatri arvustusi, analüüse, ülevaateid.
Oma esinemise teises pooles aga rääkis Kärt Hellerma oma kujunemisest ajakirjanikust kirjanikuks. Oma esimese raamatu, romaani pealkirjaga „Alkeemik“ avaldas ta alles 40-aastasena, aastal 2000 ning teda tembeldati algul pisut halvustavalt järjekordseks „naiskirjanikuks“. Ehk siis inimeseks, kelle kirjutisi ei maksa võtta ülearu tõsiselt. Kirjanik arutles pikalt selle üle, et naistel on Eesti kirjanduses kergem läbi lüüa siis kui alustatakse esiteks võimalikult noore(ma)na ning kindlasti just luuletajana.

Kärt Hellerma seniilmunud teosed:
„Alkeemik“, romaan ( 2000)
„Kassandra“, romaan ( 2000)
„Avanenud ruum“, artiklid ja esseed 1991 -2006 ( 2006)
„Kohanenud kirjandus“, kirjanduskriitika 1987 -2006 ( 2006)
„Ma armastasin David Copperfieldi“, novellikogu ( 2007)
„Sinine missa“, reisikirjad (2008)
„Õrnad kõrvad“, lastejutt (2010)

Peale väikest pausi jätkus seekordne seminar Krista Kumbergi ülevaatega 2010. Aasta laste- ja noortekirjandusest. Oma mõjusalt humoorikal ja pisut ka ironiseerival moel tõi ta meie ette kogu möödunud aasta varasalve. Halbadest raamatutest ei hakka siin uuesti rääkima, ent selle lõppu jäi pidama vaid pisike nukker tõdemus- Eesti algupärasest lastekirjandusest on peaaegu sama hästi kui kadunud hea, lööv karakter!, paremad meeldejäänud toon aga ära ka siinkohal:

Parim luuleraamat
«Karukell ja kellakaru» – Peeter Volkonski

Parim aimeraamat
«Risti-rästi läbi Eestimaa» – Kristjan Jaak Kangur, Eva Kolli, Ruth Laane, Sirje Laidre, Sirje Ootsing, Kersti Tormis

Eelkool
«Kiisu raamat» – Heli Illipe-Sootak
«Mannikese lugu» – Aidi Vallik

Noorem kooliiga
«Tobias ja teine B» – Piret Raud
«Seiklus salamandril ehk Morten Viksi uskumatud juhtumised lollide laevas» – Kaspar Jancis
«Õuduste kool» – Grigori Oster

Keskmine kooliiga
«Kiilivõrendik» – Eva Ibbotson

Noored
«Nullpunkt» – Margus Karu

Lisaks kiitis Krista veel nii mõndagi hääd omamaist üllitist, nagu näiteks:

Kass, K. „Nõianeiu Nöbinina“ - kui väikese nõia eestimaist varianti

Reinaus, R „Täiesti tavaline perekond“ – mis, nagu selgub, polegi nii tavaline – huvitav ülesehitus, kus paralleelselt nö tavaline raamatutekst ja tänapäevane, populaarne blogitekst

Tomusk, I. „Pöörane puhkus Parakatkul“

Hellerma, K. "Õrnad kõrvad" - kui teistsuguse vaatenurga alt laste maailmale, selle hirmudele ja üksindusele lähenev raamat

em>Saksatamm, M. „Külaline Okidoki planeedilt“

Veigel P. „Riks ja Säde, aiasõbrad“ – tore ja avastamislusti täis raamat väikematele lastele, mis paneb ka täiskasvanud aias elutsevatele mutukatele teise, senisest soojema pilguga vaatama.

Popid raamatud, kevad 2010

Kui veel aasta algul, talvel, oli Vormsil, nagu ilmselt väga paljudes teisteski raamatukogudes enimloetud autor Sofi Oksanen, kelle kõik 4 teost ( nii kuumim "Puhastus" kui ka "Baby Jane", "Stalini lehmad" ja "Hirm") olid Vormsi raamatukogust alatasa välja laenutatud, siis kevade hakul tõusis komeedina esiritta Justin Petrone`i "Minu Eesti"


Tõepoolest, taolist olukorda ei juhtu väikses maaraamatukogus just kuigi sageli, kus hommikupoolikul tuuakse mainitet raamat tagasi ja juba vähem kui tunni pärast seisab uudiskirjanduse riiuli ees 2 lugejat, üks neist küsib, ega "Minu Eestit" pole tagasi toodud. Vastan, et peaks olema küll, kuid samas kostab teine lugeja kõrvalt oma süle paotades "Ma juba võtsin selle endale....".